EESTI MERI

 

Eestit rannikuala ümbritsev meri on rikas oma sukeldumisvõimaluste poolest. Keskmiseks nähtavuseks võib lugeda 3-5 m, kuid aegajalt võib ka kohata nähtavust 10-15m. Veetemperatuur küündib 18-20 soojakraadini, soojal suvel aga sügavamates kihtides on alati oluliselt jahedam 3-12 soojakraadi.

Parimat nähtavust või kohata kevadel ja suve alguses ning sügisepoole. Sooja suvega hakkab meri õitsema ja see halvendab oluliselt nähtavust.  

Tasub ära mainida mõned populaarsed, tihti parema nähtavusega või muidu looduslikult huvitavamad sukeldumiskohad: 

- Lohusalu madal (madalad sügavused, ilus taimestik)

- Pakri paeastangud (huvitavad paeastangud ja -lõhed põhjas, mõned ankrud, suured kivid, sügavus 6-20m)

- Osmussaare ümbrus (sukeldumist erinevatele tasemetele, nii liivast ja lauget põhja, kui paeastanguid)

- Panga pank (keskmisest parem nähtavus, huvitavad paeastangud)

 

Eraldi tasub mainida Neugrundi meteroriidikraatrit ja Mohni saare ümbrust:

 

Neugrundi

NEUGRUNDI METEORIIDIKRAATER

Neugrundi meteoriidikraater asub Soome lahe suudmealal merepõhjas Osmussaarest umbes 6 km kirdes ja Nõvast 10 km loodes. Neugrundi meteoriidikratri tekitas umbes 0,5 km läbimõõduga asteroid, mis Vara-Kambriumislanges muistse Iapetuse ookeani servaala madalmerre (sügavus umbes 100 m) kiirusega 20– 30 km/s. Ülivõimas plahvatus tekitas kraatri (Ø kuni 6 km), mida ümbritsevad lai ringvall (2,5–3 km) ja seda piirav ringmurrang (Ø 20–21 km). Kraatri läbimõõt ringvalli harjalt mõõdetuna on kuni 9 km. Neugrundi meteoriidikraatri keskosa asukohta tähistab Neugrundi madal, mille kohal on vett vaid 1–10 m (seal on meresõidu ohutuse tagamiseks põhjapoi). Seda paeplatood ümbritseb poolringjalt 30–70 m sügavune ja 200–500 m laiune järsunõlvaline ringkanjon, millest väljapoole jääb 2,5–3 km laiune, 30–60 m kõrguste, kristalse aluskorra kivimitest koosnevate nn oinapeade ahelik. Meteoriidiplahvatusel moodustunud bretšast onliustikujää toimel Lääne-Eestis ja Lääne-Eesti saarestikus umbes 200 km pikkusel ja kuni 50 km laiusel alal kujunenud neugrundbretša levikulehvik.

1995 oletasid Kalle Suuroja ja Tõnis Saadre, et gneissbretšana tuntud rändkivid pärinevad Neugrundi meteoriidikraatrist. 1996 tõestati merepõhja seismilise pidevsondeerimisega kraatrisarnase struktuuri olemasolu ja 1997 veealustelt paljanditelt võetud proovidega ka kraatri meteoriitne päritolu. Kraatri vanus on umbes 535 miljonit aastat.

Kraatri koordinaadid 59°20'N, 23°31'E.

MOHNI SAAR

Mohni (rootsi keeles Ekholm) on saar Soome lahes Eesti põhjaranniku lähedal Viinistu rannikust 4,5 km kaugusel Eru lahekirdeküljes.

Saare nimi pärineb ilmselt keskaegsetelt saare omanikelt Ojamaa munkadelt, kes hiljem legendi kohaselt mereröövliteks hakkasid.

Saare pindala on 62,5 ha. Saare pikkus on 2,3 km ja laius 250 meetrit. Mohni on loode-kagu suunas piklik. Rannajoone pikkus on umbes 6 km.

Saar asub Lahemaa rahvuspargi ja Viinistu küla territooriumil.

Mohni saare ümbrus sobib sukeldumiseks kõikidele tasemetele. Algajatele on liivase ja kivise põhjaga sukeldumist 4-9m sügavusel, vrakihuvilistele on kalda ääres aurik Rasma vrakk ning sügavsukeldujatele on samuti kohe kalda äärest võimalik laskuda mööda 45 kraadist liivanõlva 50m ja enam sügavusele. 

Põhjas leidub rohkesti merikilke ja emakalasid, kuid kohata võib ka teisi liike.

 

 

Mohni saar