EESTI VRAKID

Sügavus põhjas: 4-6m

Pikkus: 62m
Nõutav tase: OWD

 

Vrakk "Aegna" lebab madalikul 4 – 6 meetri sügavusel. “Aegna” nime kandnud aurik leidis oma otsa Aegna saare lähistel omanimelisel madalikul. Ta lasti vette saksamaal 1904 Howaldtswerke tehases Kielis. Laev oli 62m pikk ja 671BRT. 3 astmeline aurumasin oli 750hj. Võttis peale kuni 200 inimest.

"Aegna" kuulus enne Eestisse jõudmist Hamburg-Amerika linie’le nimega “Adler”. 6. detsembril 1935 ostis laeva G. Sergo & Co. ning ta nimetati ümber Aegnaks ning pandi sõitma Tallinna ja Helsingi vahele. Sõja ajal viidi laev ära Leningradi ning ta sai uue nime “Volhov”, oli balti laevastiku baaslaevaks. Laeva hukkumise asjaolud jäävad pisut segaseks, kuid see juhtus vahetult peale sõja lõppu Eestis. Vraki on laine ja jää laiali lõhkunud, kuid põhjas on selgelt näha mootori osad, peavõll, suur vint ja palju muud. Laeva kell leiti alles hiljuti Andrei Ossiptshuki poolt ning peaks praeguseks juba olema jõudnud Meremuuseumisse.

Vrakkide register: Vajuta siia

AEGNA

TRAKTORISTKA

1946 aastal sai tollane ENSV Saksamaalt reparatsiooni (sõjakahjude hüvitamise) korras 1943 ehitatud laeva, mis ristiti merel võõrana tunduva nimega "Traktoristka". Laeva kere oli valatud raudbetoonist ja mootorid olid võetud dirizaablilt. Pikka iga ei olnud aga sellele laevale antud, sest 1952 aastal jooksis "Traktoristka" naissaare all madalikule, lahtipäästmisel surusid kivid laeva kere katki ning alus uppus.
Täna lebab "Traktoristka" vrakk Naissaare lähedal madalas vees, sügavused 0,5-3 m. Vrakk on mitmeks tükiks, millest suurim ja paremini säilinud on ahtri sektsioon. Vöör on samuti veel täiesti äratuntava kujuga. Vraki ümbruses on kivine ja liivane põhi ja vrakk on vetikatesse kasvanud. Ahtris on näha kahe sõuvõlli kohad ja ka üks vindi laba ulatub liivast välja. Samuti pakub vrakk mitmeid võimalusi lihtsateks sisenemisteks, kuna trümmide kõrval on moodustunud väikesed
kambrikesed, milles puudub muidu vrakkidel tavaline sade ja kuhu sisenedes on võimalik valguse järgi uuesti välja tulla.

Vrakk sobib hästi algajatele sukeldujatele, aga ka kogenumad sukeldujad peaks sellest oma elamuse saama. Kuna sügavused on väikesed ja põhjaaega pikalt käes, siis saab lisaks vrakile tutvuda ka ümbritseva mere eluga. Ja ka fotograafidele peaks võimalus ilma välise valguseta eesti vetes pilte teha uusi väljakutseid pakkuma.

 

* Asukoht ja kirjeldus allveeühingult Akvanaut

Pildi autor: Meelis Voevodin

BUNGSBERG

Sügavus põhjas: 38m
Tekid: 27-33 m
Pikkus: 70 m
Laius: 11 m
Vaatamisväärsused: Kaptenisild, meeskonna eluruumid, masinaruum
Ohud: Võrgud, sügavus.
Nõutav tase: Rescue diver

 

Vrakk lebab Naissaare lähistel kiilul püsti 38m sügavusel. Tekid asuvad sügavusel 27-33m. Vrakk on ühes tükis ning hästi säilinud. Ehitati 1924.a. Howaldtswerke's Hamburgis ning kandis esialgu nime Eva. Bungsberg jõudis ta olla üsna lühikest aega. Teadaolevail andmeil uppus ta 1943. aastal miini tõttu. Üks Paremini säilinud vrakke Tallinna lahes.

VANJA

Sügavus põhjas: 18m
Tekid: 16 m
Pikkus: 40,5 m
Laius: 7,7 m
Vaatamisväärsused: ahter, keskosa trümmid ja poordid
Ohud: kalavõrgud ja kõiksugu hõljuvad nöörijupid
Nõutav tase: OWD

Vene sõjaväe poolt uputatud "Vanja"-tüüpi (Projekt 669) miinitraaler. valmistatud puust, veeväljasurve 270 brt. Mõõtmed olid 40,5 x 7,7 x 2,1m. Vöör ja keskosa on ilmselt plahvatusest vigastatud. Ahter on seevastu aga terve. Vrakk asub Paljassaare lähistel ning lebab 18m sügavuses kiilul püsti.

ILJUŠA

Sügavus põhjas: 15m
Tekid : 12-13
Vaatamisväärsused: Vööriluuk, ahtriehitised, trümmid
Ohud: Mõned võrgud, nähtavus tavaliselt alla keskmise
Nõutav tase: OWD

 

Vene sõjaväe poolt uputatud "Iljusha"-tüüpi (Projekt 1427) miinitraaler. Tekiehitised on enne uputamist maha võetud, vasakus pardas on auk. Tekiehitiste kohalt on kere põhjani avatud ja täis erinevaid kaableid. Lebab Paljassaares 15m sügavusel kiilul.

JAEN TEÄR

Sügavus põhjas: 39 m
Tekid: 34-36 m
Pikkus : 40 m
Laius: 9,72m
Vaatamisväärsused: Kompassi alus, rool, mastijalg, talid mis vedelevad tekil
Ohud: pimedus, külmus, asetseb laevateel
Nõutav tase: AOWD

 

1926 aastal Saaremaal ehitatud, üks viimastest puitpurjekatest, mis uppus 1944.a detsembris Tallinna lahel, Vahemadalast läänes. Uppumise põhjuseks oli terav jää, mis pardad läbi lõikas, Uppumise hetkel veeti vilja, mis on siiani trümmis alles, rool on säilinud tervena ja tekil on näha kompassi ja taglas-tuses kasutusel olnud talide jäänuseid.

MO-4

Sügavus põhjas: 44m
Tekid : 42 M
Pikkus: 26,9m
Laius: 4m
Vaatamisväärsused: Tekid, Illuminaatorid
Ohud: Sügavus ja asukoht keset laevateed
Nõutav tase: Rescue diver

 

MO-4 ehk Malõi ohotnik on puukerega, madala joone ja võimsate mootoritega kiire hävitaja. Arendas kiirust kuni 26 sõlme oli relvastatud 2x 45mm ja 2x 12,7 mm kuulipildujatega ning suure hulga erinevate pommidega. Asub Tallinna lahes 44m sügavusel laevateel. 90-date keskel lõhati miinituukrite poolt vraki ahtriosas olnud torpeedod, mille tulemusena on ahter purustatud.

POLARIS / RAA

Sügavus põhjas: 26m
Tekid : 22-24m
Pikkus: 32,27m
Laius: 8,67m
Vaatamisväärsused: Vöör, ahter, trümmid, kahhelahi tekil, rool
Ohud : Võrgud, pimedus
Nõutav tase: AOWD

 

Purjekas on ehitatud 1917. aastal Koivistos, Soomes. Laeva Pikkus on 32,27m, laius 8,67m, Veeväljasurve 226 BRT. Purjekas kandis nime "Polaris" kuni aastani 1938, mil ta müüdi Eestisse laevaühing "Raa'le" . Kuna "Polarise"-nimeline laev oli siis Eestis juba olemas, sai purjeka uueks nimeks "Raa". Kinnitamata andmetel uppus "Raa" 8. augustil 1941 pommiplahvatuse tagajärjel.
Praegu lebab "Raa" Aegnast edelas 26 m sügavusel, kiilu peal. Tekiehitised puuduvad, samuti on purustatud vraki sisemus.

CHRISTINE

Sügavus põhjas: 29m

Tekid 25-26m
Pikkus m Laius m
Vaatamisväärsused: rooliratas
Ohud: kalavõrgud, sügavus
Nõutav tase: AOWD

 

Endine Hollandi kalatraaler (ex Marie, KW 40) Ehitatud on laev 1916. aastal Maasluijs laevatehases, 127 brt. Laev kandis hukkumise ajal numbrit ORe-35 ja oli Saksa Ost-Reval flotilli valvelaev. Laev hukkus 24.05.1943. aastal miinide traalimisel Tallinna lahel. Vrakk lebab 29 meetri sügavusel. Tugev plahvatus on moonutanud kogu laeva vööri ja keskosa. Laeva tekil on redel ning endisel kapteni sillal lebab siiani katkine rool.

TUTTI

Sügavus põhjas: 16m
Tekid: 13-14m
Pikkus: 15,6 m
Laius: 4,29 m
Vaatamisväärsused: Rooliratas, vanaaegne ankur
Nõutav tase: OWD

Puksiir "Tutti" ehitati 1898. aastal Hamburgis firmale Thomas Clayhill & sons.  Sarnaselt "Heinoga" hukkus ka "Tutti" 21. novembril 1944. aastal magnetmiini tõttu. Hukkus üks meeskonnaliige, kes jäi masinaruumi. "Tutti" lebab Aegna lähistel 16 meetri sügavusel. Võttes arvesse suhteliselt madalat sügavust, on vrakk üllatavalt hästi säilinud. Isegi rooliratas seisab veel püsti. Pakpoordis ahtri lähedal lebab suur vanaaegne ankur, mis on otsapidi vraki all. Kindlasti ei kuulu ta "Tuttile", sest on liiga suur ning veel jookseb umbes 50 meetrit ankruketti vrakist eemale. 

HEINO

Sügavus põhjas: 18m
Tekid 15-16m
Pikkus 18,3 m Laius 4,92 m
Vaatamisväärsused: Haakekonks, WC pott, kompassi alus, masinaruumi telegraafiseade
Ohud: Aukude servad
Nõutav tase : OWD

 

Puksiir "Heino" (endine "General Surovtsev) ehitati 1902. aastal Riias. "Heino" uppus  21. novembril 1944. aastal, kui laeva lähedal plahvatas magnetmiin, hukkus kolm meeskonnaliiget. Vrakk asub Aegna lähedal, Plahvatus on minema viinud osa mootoriruumi seinast ning kaptenisilla, ülejäänud osa laevast on suhteliselt hästi säilinud. 

Meelis Voevodin

Meelis Voevodin

 

FOMALHAUT

 

JOSSIF STALIN

KRIMULDA

LINNEA

RASMA

METALLIST

ŠKIV (T-208)

VEST

VIMS

SCHLESWIG-HOLSTEIN

Kolmemastiline kahvelkuunar Fomalhaut ehitati Lätis, Gibkas 1901, algselt kahemastilisena. Müüdi 1918. aastal Eestisse. Aastal 1922 kandis ajutiselt Mathilde nime. Ehitati eestlaste poolt teadmata aastal ümber kolmemastiliseks. Laeva pikkus oli 30,08 meetrit, laius 8,34 meetrit ja täismahutavus 206 brt..Ankurdatud vrakk lebab sirgel kiilul, küljeplangutus osaliselt purustatud, pealisehitused lagunenud.​Roolirattal on kirjutatud nimi “Maria”, millele on kaks erinevat selgitust – kas laeva ehitades hoiti raha kokku ning “Fomalhaut” sai endale mõne kasutuskõlbmatu laeva rooliratta või talletas mõni armunud kapten oma kallima nime roolirattale. Sõna “Fomalhaut” tuleb Araabia keelest ning tähendab “kala/vaala suud”. 

Vrakk on muinsuskaitse all: mälestise registri number 27771

Asukoht: Käsmu lahel, Lobineeme poolsaare ligidal, 25 meetri sügavusel. Lääne-Virumaa.

Muinsuskaitseameti kirjeldus: "Kolmemastilina kahvelkuunar Fomalhaut ehitati 1901. aastal Lätis algselt kahemastilisena. Müüdi 1918. aastal Eestisse. Uppus 1927. aasta talvel Käsmu lahel jääsurve tagajärjel."

 

Foto: Kultuurimälestiste riiklik register 

 

 

 

"Jossif Stalin" (vene keeles Иосиф Сталин), hiljem VT-512 (ВТ-521) oli Nõukogude Liidu turbo-elektrimootoriga reisilaev, mis oli nimetatud Jossif Stalini järgi.

Laev tehasenumbriga 275 ehitati Nõukogude Liidu tellimusel Hollandis kruiisideks Nõukogude Kaug-Idas. Kiil pandi laevale 1938. aastal, laev veesati 1939. aastal ja võeti kasutusse 1. mail 1940.

"Jossif Stalin" oli 135,7 m pikk[6] ja 18,6 m lai, süvis oli 6,35 m. Laeva kogumahutavus oli 7500, sealhulgas dedveit 3219 t ja puhas dedveit 1272 t. Laev võis peale võtta 512 reisijat ja laevaperes oli 108 liiget. Laev võis arendada kiirust kuni 15 sõlme.

"Jossif Stalinil" oli 7 tekki. Trümme oli 3 ja nende koguruumala oli 2380 m³.
Kui puhkes Suur Isamaasõda, siis "Jossif Stalin" mobiliseeriti ja talle anti pardanumber VT-521. VT on lühend venekeelsetest sõnadest военный транспорт 'sõjaväetransport'. Laeva kapten oli Nikolai Stepanov.

3. detsembril 1941 umbes kell 1.15–1.30 sõitis VT-521 Läänemerel teel Hankost Leningradi miiniväljas järjest 4 meremiini otsa. Laev kuulus konvoisse, millega evakueeriti Nõukogude vägesid Hanko mereväebaasist. Pardal oli umbes 5600 sõdurit, nende hulgas Eestist ehituspataljoni mobiliseeritud, kes olid Hankosse viidud Osmussaarelt. Peale sõdurite vedas laev toiduaineid, sõjatehnikat ja muud varustust. Lisaks avati konvoi pihta tuli Soome Mäkiluoto saare suurtükipatareist. Mürsutabamusest plahvatas lastiks olnud laskemoon, mis põhjustas suuri inimkaotusi ja kahjustas laeva, tehes selle pukseerimise võimatuks.

Vaatamata miiniohule, õnnestus 4 miinitraaleril ja 5 kaatril päästa laevalt ja selle lähedalt veest kokku 1740 inimest. Päästetöid raskendasid öine aeg ja halb ilm. Ka mõned päästelaevad sõitsid miini otsa. Seejärel päästeoperatsioon katkestati. Konvoi jättis laeva triivima, kuigi kõiki pardalolnuid ei suudetud teistesse laevadesse üle viia.

Laev ei uppunud, vaid triivis 5. detsembriks Lohusalu lähedal Eesti randa. Sellel olnud tuhatkond ellujäänut langesid sakslaste kätte vangi. Nende hulgas oli sadakond Eestis mobiliseeritut.

Laeva kapteni Stepanovi saatus on teadmata. Eeldatavasti laskis NKVD ta maha.

Pärast sõda tõsteti laeva keskmine osa üles ja lammutati. Pealtnägijate sõnul oli laeva trümmides hulgaliselt hukkunute jäänuseid. Osa vraki ahtrist ja vöörist asub Lohusalu lähedal 11–12 meetri sügavuses veel praegugi.

 

Ajalugu:Ehitatud 1899 Inglismaal, endised nimed Somerford, General Dragomirov, Komissar.

Hukulugu:Sõitis miinile 30.06.1941 ja uppus, hukkus viis inimest.

Objekti andmed:pikkus 83 m, laius 12 m, 1824 brt.

Asukoht: Vormsist läänes, Lainemadala juures 16 meetri sügavusel. Läänemaa.

Seisukord: vrakil on vöör ära rebitud ja asub ca 1 kaabeltau kaugusel vrakist,

ülemised tekiehitised on u 9m sügavusel. Vrakis on kohti, kus saab siseneda,

kuid see on ohtlik. Vrakis on tagavara sõukruvi, laadimisvintsid ja puitmaterjali. 

 

 

Ajalugu: Algselt Stockholmis Lindbergi ellingul 1892. aastal reisi-kaubalaevana ehitatud aurik Linnea mobiliseeriti 14.08.1914 Vene Balti laevastiku koosseisu ja ehitati ümber miinitraalerks nr. 1

Last: sõjavarustus
Hukulugu: Hukkus I maailmasõja ajal Läänemerel, Hari kurgu põhjapoolses osas miini otsa sõites 16.09.1915. aastal.
Objekti andmed: Laeva veeväljasurve oli 740 tonni, pikkus 56,53 ning laius 8,24 m 
Materjal: laevaehitusteras
Asukoha kirjeldus: Vormsi saarest ca 5 miili NW suunas, 15 meetri sügavusel.
Märkused: Eesti Meremuuseumi allveeklubi Viikar sukeldujad käisid vrakil 1997. aastal ning tõstsid üles laeva 47 mm suurtüki, mis nüüd on konserveerituna eksponeeritud muuseumi hallis Lennusadamas.
Avastamise aeg:  Linnea vrakk on märgitud merekaartidele selle hukkumisest alates.
Avastaja:Vrakil käisid esimestena Leningradi sõjaajalooklubi "Pamjat Baltiki" ekspeditsiooni tuukrid 1980. aastail.
Seisukorra kirjeldus:  vrakk lebab mere põhjas sirgelt, ent plahvatuses kaheks osaks murdununa. Vööris paikneb ka 35 mm õhutõrje kahur. Laeval oli kokku 2 õhutõrje kahurit. Teine õhutõrje kahur lebab tekil risti laeva diametraaltasapinnaga korstna kõrval. Üldiselt on alus hästi säilinud, välja arvatud vöör, mis on täielikult deformeerunud. Samuti on säilinud aluse ahtrireeling, puidust tekiplangutus ja üks kahest puitmastist. Hästi on äratuntav ankur, mis lebab vööris, poolenisti üle parda. Hästi on ka vaadeldav sõukruvi ja roolileht. Kui alus ise lebab kiilul, siis vöör on ca 25º kreenis paakpoordil ehk paremal küljel ja samas ka ca 45º ettepoole kallutatud. Laeval on plahvatuse tagajärjel peaaegu täielikult hävinud pealisehitus. Koresten lebab peaaegu tervena pikki laeva diametraaltasapinda tekil tüürpoordis. Hästi on näha ka osa aurumasinast, mille ümbert seinad plahvatuse tagajärjel kadunud.

Vest hukkus 23. Juunil 1941 aastal. 1936. aastal ehitati NSVL merelaevastiku ümberrelvastamise programmi käigus vähemalt kolm hüdrograafialaeva: „Nord“, „Süd“ ja „West“. Sõja algusega seoses ehtiati hüdrograafialaevad sõja vajadustest lähtuvalt ümber. Näiteks „Nordile“ lisati relsid meremiinide vettelaskmiseks.

Vest. Laev oli 56,8m pikk, 9,3m lai ja 3m süvisega. Veeväljasurve 860T
Mootor – kahe võlliga diiselmootor võimaldas arendada kiirust kuni 11,1 sõlmeni ja andis käigukauguseks 5300miili.
Laeva relvastuseso oli üks 76,2m kahur, kuus 45mm, kaks 20mm, kaks 12,7mm ja 2 7,62mm kuulipildujat. Laev lamab põhjas kiilul ja on hästi säilinud ja väga hästi vaadeldav.  Magnetmiini plahvatusest purustatud keskosa on võib olla tema kõige põnevam vaatamisväärsus. Põhiliselt sai plahvatuses kannatada mess, kus siiamaani võib näha söögiriistu, taldrikuid, alustasse. Klaasialustel võib näha kirja „Artur Krup“, mis lubab eeldada mõnede esemete revolutsioonieelse päritolu. Laeval võib näha tulekahju jälgi. Nii paremal kui vasakul pardal asuvatest käikudes saavad sukeldujad läbi ujuda. Mõnedes kohtades saab ka laeva sisse piiluda. Laeva vööriosa ehitised on väga heas seisukorras ja masinaruum on hästi vaadeldav ülemiste luukide kaudu. Kõik see lubab head sukeldumist ja teeb Vesti sukeldujatele üheks põnevaks ja ihaldatud sukeldumispaigaks.a

Ajalugu: T-208 Škiv oli Fugass-tüüpi miinitraaler (kokku ehitati neid 44). Ehitust alustati 1937. aastal Ust-Ishorski laevatehases, vette lasti 31.10.1938, ehitus viidi lõpule laevatehases “Sudomeh”. Balti laevastiku koosseisus alates 12.10.1939.

Tegemist oli suhteliselt kiire alusega, arendas kiirust ca 19 sõlme.

Hukulugu: Hukkus 26.06.1941 a, traalimise käigus sõitis miinile ja murdus pooleks. Uppus peaaegu kogu meeskonnaga, pääses vaid madrus M. Zenin.

Objekti andmed: veeväljasurve 476 t, pikkus 62 m, laius 7 m, üks 100 mm suurtükk, üks 45 mm suurtükk, üks 37 mm suurtükk, 40 miini, süvaveepommid.

Asukoht: Hiiumaa rannikust ca 10 meremiili kirdes, Lainemadal.

Seisukord: Vrakk lebab otse kiilul 17 m sügavusel, veepinnani on laeva tekilt 13 m. Plahvatuse tagajärjel on laevalt rebitud vöör koos roolimajaga, vöör ise lebab natuke eemal ja on täielikult deformeerunud, hästi on näha ankur. Vrakil on rohkesti laskemoona mürskude näol, peale selle on säilinud mõningaid detaile ja mehhanisme pealisehitusest. Seisukord on kehv, vrakil sees ujumine välistatud. Sobib algajatele sukeldujatele. 

Ajalugu: Jäämurdja- puksiir Vims (esialgne nimi "Aleksei Porfirjev") ehitati Tallinnas 1914. aastal. Laeva pikkus oli 34,70 ning laius 7,70 meetrit.

Hukulugu: Laev hukkus I maailmasõja käigus Hari kurku, Laine poi lähistele pandud Saksa miinitõkkel 07.09.1917. aastal.

Materjal: laevaehitusteras

Asukoha kirjeldus: Vrakk lebab 15 meetri sügavusel, kruusasel-savisel põhjal.

Avastamise aeg: Leitud 1979. aastal.

Avastaja: Leitud Eesti Meremuuseumi ja allveearheoloogiaklubi Viikar allvee-ekspeditsiooni käigus. Vrakk identifitseeritud 1998. aastal Vello Mässi poolt (Eesti Meremuuseum).

Seisukorra kirjeldus: Pooleksmurdunud vrakk lebab mere põhjas sirgel kiilul. Selle vööriosa on 1/3 laeva pikkuselt miiniplahvatuses otsast ära rebitud, ent seisab omal kohal.

LIISA

Asukoht Hiiumaa rannikust ca 13 meremiili kirdes, Apollo madalik. Metallist transpordilaev pikkus 62 m, laius 8 m, brt 782. Hukkus 23.06.1941 a. Vrakk lebab otse kiilul 33 m sügavusel, veepiirist tekini 23 m. Vrakk on kaetud paljude võrkudega, eriti keskosas, suhteliselt hästi säilinud, tänu sügavusele. Plahvatuse tagajärjel on keskosast ärarebitud roolimaja ja selle all paiknevad ruumid, ahtris on näha vana purunenud rooliratas ja roolimehhanism. Samuti on hästi säilinud ahtri ja vööri pealisehitised, vintsid, reelingud, mastid. Vööris 2 ankrut omadel kohtadel. Vööritrummist on võimalik läbiujuda ahtripoole ja väljuda vraki purustatud keskosast. Oma sügavuse tõttu on sobilik suuremate kogemustega sukeldujatele. 

ILJA MUROMETS

Ajalugu: Algselt Kaspia mere puksiir, alates 1916 kasutusel miinitraalerina Läänemeres.

Hukulugu: Miinivälja traalimisel Hiiumaast põhjas sõitis miinile ja uppus.

Objekti andmed: pikkus 33 m, laius 7 m, brt 330.

Asukoha kirjeldus: Lainemadalal, Läänemaa.

Seisukord: Vrakk lebab 15 m sügavusel ja on peaaegu täielikult hävinud plahvatuse ja ilmastiku tagajärjel. Siiski on tuvastatavad vraki ahter ja vöör, vrakk katab merepõhja ühtlase laialivalguva rauamassina, vööris on hästi vaadeldav ankruketi hunnik, samuti on äratuntavad paljud detailid laeva konstruktsioonist. Sobib hästi algajatele sukeldujatele. 

Aurik “Rasma” ehitati 1902. aastal Inglismaal. Pikkust oli laeval 93 meetrit ja mõeldud oli ta metsaveoks. Omas 3 silindrilist aurumasinat, mis ka praegu keset vrakki ilutseb. 27. juunil 1941 alustas Riiast (mida parajasti evakueeriti) teekonda Tallinna poole, et sealt edasi Leningradi minna. Lastiks oli Singeri õmblusmasinad, jalgrattad, jahu ja vili. 5. juulil sõitis Mohni lähedal miinile ning uppumise vältimiseks sõitis ta Mohni randa. Kõik pardal olnud pääsesid ehmatusega saarele, kust nad hiljem üles korjati ja edasi Leningradi viidi. Kohalikule rannarahvale oli aga see laev õnnistuseks. Kogu sõja jooksul kasutati vaid ‘Rasma’lt pärit jahu. Ning väidetavalt olla Viinistus veel praegugi mõnel inimesele “Rasma” jalgratas. Praegusel hetkel on Rasmast väga vähe alles, kuna ta lebab väga madalas vees 4-10m vahel.

Fotod: Rauno Volmar

Ajalugu: Kaubaaurik Metallist ehitati Inglismaal, West Hartlepooli laevatehases kaubalaevana 1903. aastal. Kandnud nimesid Sirius, Weardale, Swansea Bay, Martin ja Svoboda.

Hukulugu: Uputati Vene mereväe poolt ettekavatsetult Narva lahte 27. septembril 1939. aastal, sundimaks Eesti Vabariigile peale nn. baaside lepingut.

Objekti andmed: Laeva pikkus 70,3 ja laius 10,7 meetrit. Mahutavus 1382 brt.

Materjal: laevaehitusteras

Asukoha kirjeldus: Narva lahes, Valaste tuletornist ligikaudu 7,5 meremiili kaugusel, sügavusel ligikaudu 30 meetrit.

Avastamise aeg: Metallisti vraki asukoht on Vene merekaartidel alates 1941. aastast.

Seisukorra kirjeldus: Vrakk lebab sirgel kiilul korralikult ankurdatuna mere põhjas. Vraki kerged pealisehitused on lagunenud ja osaliselt kokku kukkunud.

Vello Mässi artikkel: http://www.horisont.ee/node/359 

Kunstnik Roman Matkiewiczi rekonstruktsioon mere põhjas lebavast Metallistist. Foto:Meremuuseum

Kirjeldus

 

Laeva jäänused asetsevad umbes 130 m pikkusel ja 50 m laiusel alal. Väiksemaid detaile võib leida ka kaugemal. Vrakk on tugevasti purunenud, paremini on säilinud ahtriosa. Laevakere tükkide vahel, aurumootoritest 6-10 m kaugusel ahtri suunas, leidub ahtrimagasini mürske. Tänaseks on säilinud laeva kahekordne põhi, tänu millele mootorid ja suuremad detailid oma kohal püsivad. Veel 1990. aastate algul oli võimalik kahekordse põhja ruumidest läbi ujuda. Tänaseks on need läbikäigud kere detailidega kaetud ja kinni vajunud.

 

Asukoha kirjeldus

 

Vrakk paikneb Neugrundi madala lähedal paekivisel põhjal kuni 10 meetri sügavuses vees. Leiukohas on sageli tuntav hoovus.

 

Ajalugu

 

Soomuslaev Schleswig-Holstein ehitati ühena viiest Deutschland-klassi lahingulaevast. Schleswig-Holsteini kiil pandi maha 18. augustil 1905, vette lasti 7. detsembril 1906 ja laevastikku võeti 6. juulil 1908. Schleswig-Holstein osales nii I kui II maailmasõjas ning tulistas 1. septembril 1939 Westerplatte garnisoni Poolas, tehes esimesed lasud merel. 1945 võeti Kriegsmarine nimekirjast maha ning uputati Gdynia reidil. 1946 tõsteti üles Balti laevastiku päästeteenistuse poolt ning toodi Tallinna. 1947 viidi laev Tallinnast minema ning lasti Neugrundi madalal koordinaatidel N59°19,98' E023°31,97' põhja, kuhu ta jäi kasutusse lennuväe sihtmärgina kuni aastani 1966. 1970-74 lõigati veepealne osa vanarauaks.

E.RUSS

Ajalugu:Ehitati Saksamaal Stettin Oderwerke laevatehases 1909. aastal. Algselt Saksa laevanduskompaniile Ernst Russ kuulunud alus anti 2. juulil 1919 üle Inglismaale.

Last: Toiduained, jalanõud, autod, mootorrattad, arstirohud ja muu varustus Eesti sõjaväele.

Hukulugu: 15. septembril 1919 teel Bordeaux´ st Tallinna sõitis E. Russ Tahkuna poolsaare all ujuvale miinile kell 4 hommikul. Ehkki vahimadrus märkas miini, oli laeva päästmiseks juba hilja. Laev uppus 15 minuti jooksul. 27 isikust koosnev meeskond ja 8 reisijat pääsesid õnnetusest eluga. Plahvatuses sai haavata üks meeskonna liige.

Objekti andmed:  pikkus 93,3 ning laius 13,4 meetrit, mahutavus 2439 brt

Materjal: laevaehitusteras

Asukoha kirjeldus: Läänemerel Tahkuna poolsaarest põhja pool umbes 32 meetri sügavusel. Hiiumaa.

Märkused: Peale õnnetust päästeti E.Russi lähedalt merest ja rannast kõikvõimalikku kraami, mis rannavalve, Kärdla miilitsa ja kohalike elanike ühisjõul Haapsalu linna kokku koguti ja 30. septembril raudteed pidi Tallinna saadeti. Kokku päästeti 11631,10 dollari väärtuses kaupa: paarkümmend vaati piiritust (3400 liitrit), umbes 100 kasti arstirohtusid, 1 kast söögikraamiga, 3 auto õhukummi, 20 tühja roostetanud ja katkist plekknõu, mõned vaadid tärpentini, 13 puust käru raami, 1 vaat äädikat ja 3 päästerõngast.

Seisukorra kirjeldus: Purustatud keskosaga aurik lebab sirgel kiilul.